Eilneõõ

Ha!

Eile toimus siis RUTS, kus juhuslikult esinesime ka meie.

Suht kohutavalt kaka oli seal müra sees olla, sest ma olen juba mingi kaks nädalat

veits haige olnud ja peavalu lihtsalt niidab nagu sitavikat...

Aga veidike esinemisest ka siis.

Kuna ma sain alles see nädal teada, et me üldse rutsil esineme polnud mul ühele laulule

sõnu veel välja mõeldud (alguse paar rida on aga keda see kotib ) ning laval panin suht räigelt

improt...

Paar kohta laulus kõlasid nii:

Whim wham

whilly whilly

wish wash

whim wham whoo

whim wham whoo

aa aa aa

Noh, vähemalt umbes nii.

Aga kurat võtaks! Nii pasast lavasaundi pole ma elusees kuulnud!

Never-ever pole seda juhtunud, et ma vahepeal trumme ei kuule,

aga eks kõigele on kunagi esimene kord...

Publik oli vähemalt sitaks normaalne arvestades sellega, et me esinesime viimastena.

Kerge moshpit küttis terve laivi ajal, ning Chiodose coveri ajal toimus isegi väike wall of deathike.

Üldkokkuvõttes oli suht hea esinemine, ning päeva lõppedes olid kõik

enam-vähem rahul.

Oh yeah...

Kõik hailisid mu uut soengut ka..

Peace out yo.

Aga homme on vaba päev raisk.

jess

Vägistatud jäämäed, võõrkeelne lõugamine ja nii edasi...

"laena kirvest
raskolnikov

see vana munn
tahab oma
kannelt
tagasi"

Luule luule luule.
Avastasin enda jaoks Kivisildniku, ning see tüüp teeb päris huvitavat ja eriskummalist kraami.
Algul hakkas tema stiil mulle jõhkralt vastu, kuna ma ei saanud mitte huinjaadki aru millest üldse jutt käib aga pärast teist lugemiskorda hakkas sisu juba vaikselt kohale jõudma.

Ja siis sai must peekon.
Senimaani on loetud vaid vägistatud jäämägi, kuid plaanis on nüüd kõik tema kräpp läbi lapata.
Soovitan teistelegi.

Daitro kütab ka täna kuidagi eriti hästi.
Täiesti puhtjuhuslikult sattusin juutuubis jälle nende otsa, ning enda imestuseks meeldivad nad mulle ikka veel sitta kanti. Lihtne, puhas ja jõuline. Prantsuskeelses screamos vist ikka on midagi mis kohe lausa rebib enda poole...

Peaks vuntsi ära ajama.

Suht rõve juba.

Kraanikausis kõrguvad ka juba portselantornid...

Kohustused, kohustused, kohustused...

Tardkivim

Applebock

Faking kuldne kosmonaut...

Kirjutaks siis vahelduse mõttes midagi emakeeles ka.

Kindlasti käib nüüd mõne inimese peast läbi mõte: "Fredi, sa hämmastav poiss-olevus, kuhu jäi su lubadus mitte kunagi oma blogisse ühtegi koomiksi- ja kunstiteemavälist postitust postitada?!"

Vastus sellele küsimusele on üsna lihtne. Nimelt avastasin ma täna, et mu kirjutamisvõime on üsna drastiliselt persse läinud, kui ma koolis mingisuguseid kirjatükke kritseldama pean siis ma lihtsalt ei suuda keskenduda ja oma pähe mitte, kuradi, ühtegi head mõtet manada. Selle asemel, et kirjutamisega tegeleda hakkan ma hoopis vihikusse igasuguseid mõttetuid kritseldusi sirgeldama...

Jõhkralt äraolev tunne on koguaeg...

Nagu mingi fucking kosmonaut...

Practice, practice, practice...