Racks, stacks & monitors e. sentimentaalne munn

I miss the stage man...
Juhtusin täna vanu pilte vaatama, suht kurb hakkas...
Tahaks jälle laval lolli mängida ja samal ajal ka natuke muusikat kuulajate kõrvu viia.
Shit was fuckin' awesome as balls.
Sitaks mõnus oli ikka ennast aeg-ajalt vabaks lasta, kõik oma mured unustada/putsi saata ja lihtsalt... Lihtsalt olla see kes sa olla tahad, kasvõi hetkekski...
Kõik see mäsu, melu, nuss ja timm... Seltskond... Hot damn, see kokku saamine ja lihtsalt mölisemine, rämetsemine ja siis selle vahelt muusika sepitsemine... See oli lihtsalt fucking nice... Toona võis see vahest isegi natukene tüütu tunduda, kuid kui ma praegu sellele mõtlen siis tõmbab küll silma niiskeks ära...

Ja nüüd nõmedad lõpetussõnad:
I'm a marionette for life...