You better walk like a fucking ninja

Jää, nagu me kõik juba teame, on üks neetult libe ja ohtlik asi...
Ma olen alati arvanud, et mul on suurepärane tasakaal ja ma ei kuku ka kõige libedama pinnase peal..
Guess what!
I fell on my head like a damn retard...
Olin just apteeki (oh the horrific irony) teel kui maapind lihtsalt mu alt kadus ja mu pea kõnniteele potsatas... Jõudsin vähemalt minut aega ennast maast püsti ajades valjuhäälselt ropendada ja vanduda enne kui mulle meenus, et ma asun keset üsna tihedalt rahvastatud tänavat...
Oh well, just shrug it off like a pro.
Kui mul oleks lips olnud siis oleksin ma seda püsti tõustes kohendanud ja tõsise näo ette teinud.
Jõudsin lõpuks apteeki
ja ulatasin apteekrile äraolevalt oma ravimiretsepti millele järgnes üsna pikaldane vaikus ja sõnad:

"Noormees, kas teiega on kõik korras?"

mille peale ma oma transilaadsest olekust välja hüppasin ja märkasin, et mu sõrmist tilgub üsna ohtralt verd ja retsept on juba kergelt läbi imbunud... Selle peale libises mu suust üks tasane

"Türa..."

See oli suht piinlik (ma lihtsalt pean oma ropendamise kontrolli alla saama).
Anyways...
Got meds, got band-aids AND A MASSIVE FUCKING HEADACHE.
All is well.

Edit: Miks peaks üks inimene nii mõttetuid asju kirja panema???